Täna toodetakse Eestis elektrienergiat endiselt enamasti põlevkivist, sest alternatiivid veel vajalikke mahte ei too. Põlevkivienergia tootmisest jääb aastas maha üle 1 miljoni tonni tuhajäätmeid, mida väärindades saame oluliselt aidata kaasa meie energiatootmise keskkonnajälje vähendamisele kui juba täna vajalikule lahendusele. Puhtam keskkond Ida-Virumaal ja kogu Eestis. Eestis toodetavast elektrienergiast pärineb vaid kuni 30 protsenti 1taastuvenergia allikatest ning […]
Põlevkivitööstus on Ida-Virumaa looduskeskkonnale jätnud aastakümnete jooksul oma jälje. Ragn-Sells ei luba, et tuhamäed kaovad üleöö, kuid ettevõtte poolt väljatöötatav lahendus vähendaks oluliselt uute tuhamägede teket.
Meil on rõõm teada anda, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab Ragn-Sellsi OSA projekti rakendusuuringuid 255 269 euroga. Toetuse abil saame läbi viia põlevkivituhkadest kliimaneutraalse kaltsiumkarbonaadi tootmise testid tööstuslikul skaalal ning disainida esmase versiooni tootmis- protsessidest ja tootmisüksusest.
Ragn-Sells koostöös inseneribüroo STEIGER`i ja Tartu Ülikooli teadlastega puurisid Ida-Virumaal asuvat põlevkivituhamäge eesmärgiga koguda infot juba ladestatud tuhajäätmete väärindamise edasiste uuringute läbiviimiseks.
29.juunil kohtuvad Ragn-Sells AS-i esindajad Narva-Jõesuu kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja elanikega, et tutvustada innovaatilisel põlevkivituha väärindamisprotsessil põhineva tehaseprojekti ideed,mis aitab tulevikus oluliselt vähendada põlevkivituha keskkonnamõju. Ettevõte plaanib peatselt esitada taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks.
Põlevkivituhast toodetavast materjalist omandab suurima osakaalu sünteetiline kaltsiumkarbonaat. Parimad näited loodusliku kaltsiumkarbonaadi kasutamisest leiame toidu- ja farmaatsiasektorist. Kuna antud materjal pärineb töötlevast tööstusest, siis kõige tõenäolisemalt saab Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaati hakata kasutama täiteainena värvi-, plasti- ja paberitööstuses.
Keskkonnaettevõte Ragn-Sells AS esitas Eesti Patendiametile avaldused taotlemaks patente innovaatilisele põlevkivituha väärindamise protsessile, mis võimaldaks töödelda materjalideks valdava osa elektrienergia tootmisest Eestis tekkivat tuhajäädet.
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivituhka tekib aastas 15 korda rohkem kui olmejäätmeid Põlevkivi kasutamisel tekib suures koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa
Sihtasutus Archimedes toetab keskkonnaettevõtte AS-i Ragn-Sells põlevkivituhkade käitlemiseks vajaliku tehnoloogiate teadusuuringuid enam kui 204 000 euroga. Programmi „Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud“ raames jagatav toetus läheb Ragn-Sellsi juhitud ning TalTechi ja Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidavateks uuringuteks, mille eesmärk on leida parimad tehnoloogilised lahendused põlevikivituhkade väärindamiseks. „Viimastel kuudel on Ragn-Sellsi poolt juhitud põlevkivituhkade uurimine saanud sisse suure […]
Kasvuhoonegaaside koguemissioon on Eestis võrreldes eelmise aastaga langenud 4,5 protsenti ja võrreldes 1990. aastaga kahanenud üle kahe korra. 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase tööstussektoris ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2, tööstusest 3,1 ja jäätmekäitlusest 1,6 protsenti. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus […]
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased koostöös Ragn-Sells AS-i meeskonnaga on välja töötamas tööstuslikku tehnoloogiat põlevkivituhas leiduvate elementide eraldamiseks ja taaskasutamiseks Rootsis elluviidud sarnaste ringmajandusprojektide näitel. Suure jäätmesegmendi väärindamise teel taas materjalideringlusesse toomine on keskkonnasäästlikkuse seisukohast topelt kasulik, sest jäätmete hulka vähendatakse ja mitmete materjalide esmatootmist on võimalik seeläbi vähendada.
Eesti energiatootmine põhineb endiselt suures osas põlevkivil. Kuigi taastuvenergia osakaal järjest kasvab, on see endiselt aastas maksimaalselt 30 protsendi ümber. Ülejäänud elektrienergia toodetakse peamiselt põlevkivist. Taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus elektri kogutarbimises on aasta-aastalt tõusnud, saavutades 2018. aastal 19,7 protsenti, olles viimase viie aasta jooksul tõusnud 5,7 protsenti Primaarenergia tootmises on taastuvenergia osakaal tõusnud lausa 30,7 protsendile ning […]
Eesti 
English 
Русский