Ragn-Sells Narva linnavolikogule avalduse algatada detailplaneering põlevkivituha väärindamise tehase rajamiseks aastal 2028 Balti Elektrijaama territooriumile.
Rubriik: Uudised
Pressiteade: Tuhamägedel tehti proovipuurimised tuhkade kasutusuvõimaluste uurimiseks
Ragn-Sells koostöös inseneribüroo STEIGER`i ja Tartu Ülikooli teadlastega puurisid Ida-Virumaal asuvat põlevkivituhamäge eesmärgiga koguda infot juba ladestatud tuhajäätmete väärindamise edasiste uuringute läbiviimiseks.
TALTECH professor Andres Trikkel selgitab: mis on põlevkivituhast saadav kaltsiumkarbonaat
Põlevkivituhast toodetavast materjalist omandab suurima osakaalu sünteetiline kaltsiumkarbonaat. Parimad näited loodusliku kaltsiumkarbonaadi kasutamisest leiame toidu- ja farmaatsiasektorist. Kuna antud materjal pärineb töötlevast tööstusest, siis kõige tõenäolisemalt saab Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaati hakata kasutama täiteainena värvi-, plasti- ja paberitööstuses.
Tuhamägedeta Ida-Virumaa
Täna toodetakse Eestis elektrienergiat endiselt enamasti põlevkivist, sest alternatiivid veel vajalikke mahte ei too. Põlevkivienergia tootmisest jääb aastas maha kuni 1 miljoni tonni tuhajäätmeid, mida väärindades saame oluliselt aidata kaasa meie energiatootmise keskkonnajälje vähendamisele kui juba täna vajalikule lahendusele. Puhtam keskkond Ida-Virumaal ja kogu Eestis. Eestis toodetavast elektrienergiast pärineb vaid kuni 30 protsenti 1taastuvenergia allikatest ning […]
Põlevkivist ja põlevkivituhast
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivituhka tekib aastas 15 korda rohkem kui olmejäätmeid Põlevkivi kasutamisel tekib suures koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa
Archimedes toetab Ragn-Sells`i põlevkivituhkade uurimisprojekti 200 000 euroga
Sihtasutus Archimedes toetab keskkonnaettevõtte AS-i Ragn-Sells põlevkivituhkade käitlemiseks vajaliku tehnoloogiate teadusuuringuid enam kui 204 000 euroga. Programmi „Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud“ raames jagatav toetus läheb Ragn-Sellsi juhitud ning TalTechi ja Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidavateks uuringuteks, mille eesmärk on leida parimad tehnoloogilised lahendused põlevikivituhkade väärindamiseks. „Viimastel kuudel on Ragn-Sellsi poolt juhitud põlevkivituhkade uurimine saanud sisse suure […]
Eesti kasvuhoonegaaside emissioon langeb, kuid on endiselt Euroopa kõrgemaid
Kasvuhoonegaaside koguemissioon on Eestis võrreldes eelmise aastaga langenud 4,5 protsenti ja võrreldes 1990. aastaga kahanenud üle kahe korra. 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase tööstussektoris ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2, tööstusest 3,1 ja jäätmekäitlusest 1,6 protsenti. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus […]
Põlevkivituhkade ringlussevõtmise suurimateks võitjateks on Eesti loodus ja siinsed inimesed
Põlevkivitööstus on Ida-Virumaa looduskeskkonnale jätnud aastakümnete jooksul oma jälje. Ragn-Sells ei luba, et tuhamäed kaovad üleöö, kuid ettevõtte poolt väljatöötatav lahendus vähendaks oluliselt uute tuhamägede teket.
Innovatsioon põlevkivituhas peituva taaskasutamiseks
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased koostöös Ragn-Sells AS-i meeskonnaga on välja töötamas tööstuslikku tehnoloogiat põlevkivituhas leiduvate elementide eraldamiseks ja taaskasutamiseks Rootsis elluviidud sarnaste ringmajandusprojektide näitel. Suure jäätmesegmendi väärindamise teel taas materjalideringlusesse toomine on keskkonnasäästlikkuse seisukohast topelt kasulik, sest jäätmete hulka vähendatakse ja mitmete materjalide esmatootmist on võimalik seeläbi vähendada.
Kuidas tekivad põlevkivituha jäätmed
Eesti energiatootmine põhineb endiselt suures osas põlevkivil. Kuigi taastuvenergia osakaal järjest kasvab, on see endiselt aastas maksimaalselt 30 protsendi ümber. Ülejäänud elektrienergia toodetakse peamiselt põlevkivist. Taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus elektri kogutarbimises on aasta-aastalt tõusnud, saavutades 2018. aastal 19,7 protsenti, olles viimase viie aasta jooksul tõusnud 5,7 protsenti Primaarenergia tootmises on taastuvenergia osakaal tõusnud lausa 30,7 protsendile ning […]
Eesti 
English 
Русский