Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehase ehitusjuht on Kady Pärnaku

Ragn-Sellsi OSA projektiga on liitunud rahvusvaheliste kogemustega ehitusjuht Kady Pärnaku, kelle eestvedamisel hakatakse praeguste plaanide järgi 2024. aastaks Narva külje alla rajama põlevkivituhkade väärindamise demotehast

2012. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse magistrikraadi (cum laude) omandanud Kady on ehitussektoris töötanud üle 10 aasta. Aastatel 2011-2016 oli ta Maru Ehituses objektijuht ja vastutas mitmete tootmis- ja tööstushoonete ning kaubandus- ja büroopindade valmimise eest. 2016. aastal liikus Kady edasi Rootsi, kus ta vedas Nordeconi tütarettevõtte objektijuhina viis aastat peamiselt elamuarenduste projekte. Enne Ragn-Sellsi OSA projektiga liitumist tänavu novembris töötas Kady Ülemiste Citys kinnisvara arenduste projektijuhina. Lisaks põhitööle toetab ta kaasasutajana tehnikaringlusega tegeleva ettevõtte GreenDice protsesse.

Ragn-Sellsi OSA projekti ehitusjuhina vastutab Kady selle eest, et Narva linna külje all, Eesti Energiale kuuluva Balti Elektrijaama tööstusterritooriumile, valmiks 2024. aasta lõpuks põlevkivituhkade väärindamise demotehas ja seejärel 2028. aastaks põhitehas. Kady koordineerib ja kontrollib erinevate ehitusmeeskondade tööd, kvaliteeti ja protsesse. Samuti loob ta koostööpunkte ja -võrgustikke erinevate osapoolte ja partneritega ning osaleb lepingute, kuluprognooside ja eelarve koostamises.

Kady Pärnaku: „Ma otsisin juba mõna aega uut väljakutset, mille väärtused ja missioon haakuksid minu põhimõtetega sellest, kuidas vastutustundlikult tegutseda ja olemasolevaid ressursse maksimaalselt ära kasutada. Olin juba varasemalt Ragn-Sellsi ja OSA projekti tegemistega kursis, mistõttu võtsin Alar Saluste tööpakkumise pikemalt mõtlemata rõõmuga vastu. Suurim eesmärk, mille nimel nüüd igapäevaselt tegutsen, on demotehase ehitus ja tööle saamine. Seejärel, kui demotehas on tõestanud Ragn-Sellsi patenteeritud lahenduste efektiivsust, alustame suure tehase ehitusega.“

Ragn-Sellsi, Tartu Ülikooli, Taltechi ning mitmete rahvusvaheliste teadusasutuste koostöös sündinud tehnoloogia võimaldab toota elektritootmise tuhast ja CO2 emissioonide kaasabil ülipuhast kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati. 2028. aastaks valmiv põhitehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni kaltsiumkarbonaati. Aastakümneid Ida-Virumaa tuhamägedes kasutuna seisnud jäätmed muudetakse uueks tooraineks, mida saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi ja veel paljude igapäevaelus vajaminevaid esemete tootmiseks.

Toote vastu on juba suurt huvi näidanud globaalsed suurettevõtted. Nende seas Euroopa üks suurim plastikaknaraamide tootja Gealan (Saksamaa) ja maailma viie suurima põrandamaterjalide tootja hulka kuuluv Tarkett (Prantsusmaa), kes soovivad oma tootmises kasutada toormaterjale, mille CO2 jalajälg on võimalikult väike. Euroopa Liidus ja Eestis seatud rangete kliimaeesmärkide täitmise tingimustes on selliste materjalide eelistamine järjest kasvav suund.

Lisaks on osaliselt EASi ja KredExi ühendasutuse rahastuse toelkäivitunud teadusuuringud, et lisaks kaltsiumkarbonaadile põlevkivituhast välja võtta ka magneesiumit. See on igapäevaelus laialdaselt kasutatav väga kerge metall, mille järgi on kõige suurem nõudlus auto-, lennuki-, raketi- ja mitmetes teistes masinatööstustes. Lisaks kasutatakse magneesiumiühendeid rooste ja katlakivi eemaldajatena, klaasi, ravimite, värvide ja veel paljude teiste esemete tootmisel või neile parema efekti andmisel. Samuti on ta väärtuslik ja väga nõutud materjal põllumajanduses väetisena ning olulise toitainena põllukultuuridele.  

Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte R-S OSA Projekt OÜ. Projekti on investeeritud juba ligi 2 miljonit eurot. Projekti partnerid on Tartu Ülikool, TalTech, Eesti Energia, EASi ja KredExi ühendasutus, sihtasutus Archimedes ning rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan.