Райнер Пести

Tuhamägedel tehti proovipuurimised tuhkade kasutusuvõimaluste uurimiseks

Ragn- Sells koostöös inseneribüroo STEIGER`i ja Tartu Ülikooli teadlastega puurisid Ida-Virumaal asuvat põlevkivituhamäge eesmärgiga koguda infot juba ladestatud tuhajäätmete väärindamise edasiste uuringute läbiviimiseks. Sama konsortsium tegeleb ka jooksvalt tekkivate tuhajäätmete väärindamise projekti elluviimisega.

Ragn-Sells tutvustas Narva-Jõesuus põlevkivituha väärindamise projekti

29. juunil kohtuvad Ragn-Sells AS-i esindajad Narva-Jõesuu kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja elanikega Sinimäe koolihoones, et tutvustada innovaatilisel põlevkivituha väärindamisprotsessil põhineva tehaseprojekti ideed,mis aitab tulevikus oluliselt vähendada põlevkivituha keskkonnamõju. Ettevõte plaanib peatselt esitada taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks.

TALTECH professor Andres Trikkel selgitab: mis on põlevkivituhast saadav kaltsiumkarbonaat

Põlevkivituhast toodetavast materjalist omandab suurima osakaalu sünteetiline kaltsiumkarbonaat. Parimad näited loodusliku kaltsiumkarbonaadi kasutamisest leiame toidu- ja farmaatsiasektorist. Kuna antud materjal pärineb töötlevast tööstusest, siis kõige tõenäolisemalt saab Ida-Virumaa põlevkivituhast toodetud kaltsiumkarbonaati hakata kasutama täiteainena värvi-, plasti- ja paberitööstuses. 

Tuhamägedeta Ida-Virumaa

Täna toodetakse Eestis elektrienergiat endiselt enamasti põlevkivist, sest alternatiivid veel vajalikke mahte ei too. Põlevkivienergia tootmisest jääb aastas maha kuni 1 miljoni tonni tuhajäätmeid, mida väärindades saame oluliselt aidata kaasa meie energiatootmise keskkonnajälje vähendamisele kui juba täna vajalikule lahendusele. Puhtam keskkond Ida-Virumaal ja kogu Eestis.

Põlevkivist ja põlevkivituhast

Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. 

Eesti kasvuhoonegaaside emissioon langeb, kuid on endiselt Euroopa kõrgemaid

Kasvuhoonegaaside koguemissioon on Eestis võrreldes eelmise aastaga langenud 4,5 protsenti ja võrreldes 1990. aastaga kahanenud üle kahe korra. 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase tööstussektoris ehk 88 protsenti tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2, tööstusest 3,1 ja jäätmekäitlusest 1,6 protsenti. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

Archimedes toetab Ragn-Sellsi põlevkivituhkade uurimisprojekti 200 000 euroga

Sihtasutus Archimedes toetab keskkonnaettevõtte AS-i Ragn-Sells põlevkivituhkade käitlemiseks vajaliku tehnoloogiate teadusuuringuid enam kui 204 000 euroga. Programmi „Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud“ raames jagatav toetus läheb Ragn-Sellsi juhitud ning TalTechi ja Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidavateks uuringuteks, mille eesmärk on leida parimad tehnoloogilised lahendused põlevikivituhkade väärindamiseks.

ru_RURussian